04 March 2025
Sihlao wendlu yesishayamtsetfo,
Emalunga lahloniphekile,
Ngiyanibingelela,
Ngitsandza kucala lenkhulumiswano ngemavi lanemandla a babe wesive Rolihlahla Mandela, nakakhuluma ngendzima ledlalwa lulwini ekuchumaneni kanye nekwakha kuvisisa lokungukona mbamba utsi:
Nangabe ukhuluma nemuntfu ngelulwimi laluvisisako loko lokukhulumako kuya enhloko,nangabe ukhuluma naye ngelulwini lwakhe kuya enhlizweni” Rolohlahla Mandela.
Mhlali ngaphambili,
Lulwimi akusi sisintjentiswa sekuchumana kuphela, lusitja semasiko, kutivisisa kanye nekuchumana. Mongameli welive babe Matamela Ramaphosa enkhulumeni yakhe yebunjalo besive, wemnyaka wemashumi lamabili nemashumi lamabili nesihlanu, macondzana nelulwini utsite: “singuhulumeni sitawucinisekisa kutsi wonkhe umntfwana uyafundza ngekuvisisa emabangeni laphansi.
Ngemhla tiyimfica enyangeni ya Bhimbidvwane ngemnyaka we lishumi nemfica ne mashumi lasiphohlongo nesiphohlongo Rafikhul wemasulumani wase Bangladeshi wabhalela mabhalani wemhlabuhlangene babe Kofi Anan ancoma kutsi akube khona lusuku lwa mhlabuhlangene lekubungata lusuku lwelulwini lwasebeleni lwasekhaya.
Injongo yalokuvikeleka kugcinwa nekuvikela tilwimi emhlabeni wonkhe. Lencwadzi ibhalwe ngoba kwaba nesigigaba ngeNdlovana ngemnyaka welishumi nemfica nemashumi lasihlanu nakubili eBangladesh lapho bantfwana labane babulawa ngesikhatsi bachancasela lulwimi lwasekhaya.
Natsi sisikhwahlande sabhala ngenca yesigameko lesenteka eSoweto ngemnyaka wa mhla tilishumi nemfica nemashumi lasikhombisa nesitfupha, ngelishumi nesitfupha ku Nhlaba lapho bontsamo lukhuni babulala bantfwana labanyenti kanye na Hector Peterson, kodvwa indzaba yesikhwahlande ayizange itsatfwe ngoba nanoma bantfwabetfu bebalwela kungafundziswa ngelulwimi lwemcindzeteli wangekhatsi kwelive, kodvwa bebalwela kufundziswa ngelulwimi lwemchamuki/ lankhosatana.
Kungako mhlabuhlangene watsatsa indzaba yase Bangladeshi, kwabekwa lusuku lwe mashumi lamabili nakunye ku Ndlovana kutsi kube lusuku lwekubungata lulwimi lwasekhaya ngenca yalokwenteka e Bangladesh ngemnyaka welishuni nemfica nemashumi lasihlanu nakubili.
Sihlalo lohloniphekile:
Budlelwano emkhatsini wemntfwana nemfundzi buncike kakhulu elunyini lolusentjentiswako kuchumana.
Kuchumana kubaluleke kakhulu phakatsi kwemfundzi uchumana nemfundzisi ngelulwimi lwakhe, loko kuletsa litsemba ekwakheni litsemba nangabe umfundzi achumana nemfundzisi ngelulwimi lwakhe kuletsa kuvisisa nenhlonipho.
Kungako losesihlalweni bantfwana labafundziswe ngelulwimi lwakubo kutotonkhe togaba kubonakala kungatsi bahlakaniphe kwendlula labo labafundziswa ngelulwimi lwebadzeshi.
Lulwimi lwasekhaya lubaluleke ngekutfutfukisa kutetsemba, kuvisisa, kutati imvelaphi yakho emasiko kanye nekutfutfuka umuntfu lofundze letinye tilwimi ngelulwimi lwebadzeshi.
Losesihlalweni:
Ngcongcoshe welitiko letemfundvo kumabanga laphansi, wamemetela kulomnyaka lophelile kwekutsi, kusukela ngemnyaka we mashumi lamabili nemashumi lamabili nakuhlanu, kutawutfulwa emasu etilwimi temdzabu, kubala, buciko nebuchwepheshe kute kutsi kufundziswa kwelulwimi lwasekhaya, kutilwimi temdzabu kukhushulelwe kulibanga lesine.
Losesihlalweni, kutfutfukiswa kwemagama lacinisekile kuvunywe ngumtimba longamele tilwimi eSikhwahlande. Lutiko ke lona lilungisele emasu ekufundzisa emnyaka kulibanga lesine, etifundvweni tetibalo, buciko nebuchwepheshe kutotonkhe tilwimi temdzabu, tincwadzi tebuchwepheshe titfutfukisiwe kulibanga lesine, kwentiwe netifundvo tekuchumana kubafundzisi etifundvweni tabo tekufundzisa lulwimi lwasebaleni.
Losesihlalweni:
Litiko lwetemfundvo yemabanga laphansi luyachubeka kubekela kwifundvo futsi kubalulekile kutsi litiko ke lona liyachubeke nekuheha bafundzisi betilwimi temdzabu. Loko kutawenta kutsi kube khona kulingana, tilwimi tihlonishwe ngalokufanako. Wonkhe umfundzi abe nelitfuba lekufundza ngalokulinganako.
Losesihlalweni:
Umfundzate we Fundza Lushaka ubeka etulu bafundzisi labafundzela kufundzisa tifundvo temabanga laphansi, kubukelelwa tilwimi temdzabu nemanyuvesi kumele babuyekete tifundvo labatetfulako, bacinisekise kutsi labafundzela kufundzisa. Loku kwentelwa kutsi bafundzi bangatitfoli badidekile ngoba bangafundziwanga kufundzisa ngelulwimi lwasekhaya.
Losesihlalweni:
Umgomo mtsetfo locikiwe ngu mongameli ngenyanga ye Lweti, kulomnyaka lofile ufike ngesikhatsi lesifanele, ucedza kungalingani, ematfuba avulekele bonkhe bafundzi ngalokulinganako. Umgomomtsetfo lo ucacisa kahle indzaba yelulwimi lwasekhaya, futsi usiniketa litfuba lekulungisa loko lokungakalungiswa ngesikhatsi kungena intsandvo yelinyenti.
Ngoba besibuhlungu ngekulwimi lwemcindzeteli wangekhatsi, sabona kungatsi lulwimi lwaNkhosatana luncono.
Sibonga indlu yesishayamtstfo, mongameli na ngcongcoshe kubona kubalulekile kuts bantfwana/bafundzu bavunyelwe ematfuba lafanako ngekuphumelelisa lesichibiyelo semtsetfo logcwalisekisa I Freedom Charter. Lomelene nalomtsetfo umelene nenkhululeko lephelele yebantfu baseSkhwahlande ngekuhlukana kwabo. Manje ngalomtsetfo tonkhe tihibe lebetenta kungatsi eSkhwahlande kunemave lamabili, ecedze kungalingani uvula umnyango wetemfundvo utsi NGE! Lesichibiyelo mtsetfo sicedza kungalingani.
Ngiyabonga!